Regra Akadémika nian

Regulamentu Akadémika

Regulamentu ba Matríkula no Inskrisaun (Artigu 5º Versikulu 1 ate 8)

Matríkula hanesan dever ida-ne’ebé mak estudante sira tenki kumpri atu iha ligasaun direta
ho Institutu, tuir kualidade estudante nian no direitu ba inskrisaun hili kursu sira-ne’e ida, iha
planu kurikulár;

1. Matríkula halao de’it iha momentu admisaun ba estudante, limitada ba númeru vaga
ne’ebé loke kada tinan no sei sai objetu ba regra admisaun alunu foun IPB nian sei regula
iha regulamentu própriu (manual admisaun ba Ensino Superior Publico);

2. Inskrisaun mak lalaok ne’ebé loke dalan ba estudante, wainhira matríkula hotu, frekuenta
dixiplina sira iha semestre tuir-mai husi kursu ida nian, sei realiza iha inísiu semestre ida
ne’e duni tuir kalendáriu akadémiku;

3. Estudante ne’ebé la matrikula iha periodu determinadu tuir kalendáriu akadémiku sei
hetan multa osan dolar sanulu ($10);

4. Estudante ne’ebé la matrikula iha semestre ida ka rua nia laran sem koñesimentu husi institutu sei hetan sansaun hanesan tuir mai ne’e;
a. Atrazu semestre ida sei hetan multa dolar ruanulu-resin-lima ($25);
b. Atrazu semetre rua sei hetan multa dolar lima nulu ($100);
c. Atrazu semestre tolu ba leten lakon direitu nu’udar estudante IPB.

5. Ba estudante ne’ebé hetan Lisensa Letiva sei livre husi osan prátika no kontinua selu
nafatin propinas semester nian;

6. Osan matrikula sei la bele fo fila ho razaun saida deit;
7. Propinas ba estudante sira nian kompostu husi:
a. Osan propinas;
b. Osan laboratorio;
c. Osan edificio;
d. No seluk-seluk, bainhira hetan aprovasaun husi Konsellu Jeral IPB

8. Ba estudante ne’ebé livre teoria sei selu osan inskrisaun ho valor 20% husi osan propinas
semestre nian.

Regulamentu Atividade Semestral (Artigu 16º Versikulu 4 no Artigu 2º Versikulu 1 ate 2)

◈Iha tinan ida akademika sei hala’o semestre 2 mak hanesan Impar ho Par:

◇Semestre Impar hahu husi fulan Março to’o fulan Junho

◇Semestre Par hahu husi fulan Julho to’o Novembro

◇Semestre 1 sei hala’o apredijajem ka sorumutuk dala 16 hamutuk ho ijame mediu ho ezaame final.

◇Estudante tenki tama minimu 75% husi persentajen totál aula ba kada dixiplina iha semstre 1.

◇Ba estudante ne’ebe la tama eskola tamba moras ka iha problema familia persija halo karta ida atu bele prenze ba absensia ba kada materia.

◇Ba estudate ne’ebe hetan valor D ba material ano zero no ano akademiku estudante refere sei tuir fali ezame rekursu hodi hadia valor ne’ebe kiik, wainhira rezultadu husi ezame rekursu laiha mudansa Estudante refere tenki sai ka para husi eskola (Drop Out) tuir regulamentu ne’ebe iha.

Regulamentu Sistema Avaliasaun Akadémiku (Artigu 17º Versikul 1 – 3 Artigu 19º Versikul 1 – 3)

Avaliasaun ba Dixiplina sira

◆Klasifikasaun kuantitativa dixiplina sira-nian, asosiada ba iha klasifikasaun ida no referệnsia kualifikativa, tuir tabela konversaun nian hanesan tuir-mai:

Klasifikasaun Kuantitativa

Klasifikasaun Kualitativa

Mensaun kualitativa

Rezultadu

8,5 – 10,0

A

Muitu Bom

Pasa

7,0 – 8.4

B

Bom

Pasa

5,5 – 6,9

C

Sufisiente

Pasa

4,0 – 5,4

D

Medíokre

Prova-rekursu

0,0 – 3,9

E

Reprovasaun

Reprova

Regulamentu ba Planu Kurikular (Artigu 6º Versikulu 1 ate 2)

Kurrikular IPTL fahe ba tipu 2 ba kada programa:

1. Anu Zero:
a. Durante anu zero hanorin dixiplina jerál (transversais) sira tuir kursu ida-idak;
b. Atu pasa ba Anu Akadémiku estudante sira presiza kompleta kréditu 60 ba semestre
rua (2) ka pasa teste espesífiku;
c. Estudante ne’ebé passa teste espesífiku ba disiplina anu zero ho media minimu 6.0,
bele pasa diretamente ba anu akademiku;

2. Anu akadémiku:
a. Planu kurikulár ba kursu ida, mak konjuntu organizadu husi dixiplina sira, ne’ebé
estudante tenke hetan aprovasaun hodi simu grau akadémiku ida-ne’ebé determinadu
ka kursu ne’ebé la konferente ba grau akadémiku;
b. Kada dixiplina atribui númeru espesífiku kréditu European Credit Transfer and
Accumulation System (ECTS) ne’ebé espresa volume traballu mak estudante tenke
realiza durante semestre ida hodi hetan aprovasaun iha dixiplina ne’e;
c. Planu kurikulár, organiza tuir forma semestrál ho totál kréditu ECTS minimu 30 ba
kada semestre, kompostu husi dixiplina lima ka neen ba kada semestre;
d. Diretór Eskola Superior ida-idak, tenke elabora lista ekivalénsia ida entre dixiplina
sira, iha planu kurikulár kursu tuir proposta husi Koordenadór Kursu ida-idak.

Regulamentu Sistema Avaliasaun Akadémiku (Artigu 17 Versikulu 1 – 8 Artigu 19º Versikul 1 – 3)

1. Avaliasaun ba kada Semestre Índise Prestasaun Kumulativu (IPK)

IP Kumulativu

Kualifikativu iha  Aprovasaun

3,50 – 4,00

Exelente

3,00 – 3,49

Muitu Bom

2,50 – 2,99

Bom

2,00 – 2,49

Sufisiente

2. Klasifikasaun kuantitativa finál tenke espresa iha valór ne’ebé arredonda tiha ona to’o
désima;
3. Hetan klasifikasaun kuantitativa ba disiplina hotu iha anu zero ho valór minimu 5,5
korresponde ona ho klasifikasaun kualitativa hanesan ka superiór “C”, implika ba
aprovadu kontinua ba anu akademiku nian;
4. Hetan klasifikasaun kuantitativa ida ne’ebé hanesan (igual) ka boot liu (superiór) ho
valór 5,5 korresponde ona ho klasifikasaun kualitativa hanesan ka superiór “C”, implika
ba aprovadu disiplina nian;
5. Hetan klasifikasaun kuantitativa ida entre valór 4,0 no 5,4, koresponde ona ba
klasifikasaun kualitativa “D”, implika katak estudante sira-ne’e tenke submete
obrigatóriamente ba realizasaun prova rekursu (orál ka eskrita), iha períudu rekursu nian
hala’o tuir programa disiplina nian ne’ebé korespondente;
6. Hetan klasifikasaun kuantitativa inferiór ida ka hanesan ho valór 3,9 koresponde ona ba
klasifikasaun kualitativa “E”, implika ba reprovadu disiplina nian;
7. Iha situasaun ne’ebé temi tiha ona iha pontu anteriór, klasifikasaun finál disiplina nian
sei rezulta iha situasaun sira ne’e ida hanesan tuir-mai ne’e:
a. Klasifikasaun kuantitativa inferiór ka hanesan ho valór 3,9, korresponde ona ba
klasifikasaun kualitativa “E”, ka , reprovadu;
b. Klasifikasaun kuantitativa hanesan ho valór 5,5 koresponde ona ba klasifikasaun
kualitativa “C” ka, aprovadu.
c. Klasifikasaun kualitativa “D”, implika katak estudante sira-ne’e tenke submete
obrigatóriamente ba realizasaun prova rekursu.
8. Laiha estudante ida konklui ninia kursu wainhira la-hetan aprovasaun iha dixiplina
obrigatória hotu-hotu iha planu kurikulár.

Regulamentu Lisensa Letiva (Artigu 8º Versikul 1-7)

1. Lisensa letiva ida-ne’ebé estudante husu pauza iha nia estudu, suspende ka hapara tiha
durante semestre ida ka rua, no la konta ba tempu estudu normal;
2. Estudante bele rekere lisensa letiva ho durasaun masíma semestre rua, dala ida de’it
durante frekuensia kursu ida nian no só bele permiti ba estudante sira-ne’ebé mak
matrikula ona pelumenus semestre rua;
3. Estudante ho lisensa letiva la permite atu asesu ba naran kualkér atividade akadémika ida;
4. Estudante ida bele rekere lisensa letiva liu dala ida iha kazu moras todan (fisiku ho
mental) no tenke aprezenta komprovativu husi médiku;
5. Ba estudante ano zero to’o ano akademiku la permiti atu isin-rua;
6. Ba estudante ne’ebé atu foti lisensa letiva tenki halo karta lisenca letiva ne’ebé diriji
ba Kordenador Kursu;
7. Ba estudante ne’ebé atu reativa fila fali tenki halo karta re-admisaun ne’ebé diriji ba
kordenador kursu, hetan tiha apovasaun husi Director Escola Superior mak reativa
fali escola.